Töötamine välismaal – vead selle vormistamisel ja maksustamisel

Töötamine välismaal, tööjõurent on viimasel aastakümnendikul eestlaste jaoks olnud väga populaarseks. Vead selle vormistamisel ja maksustamisel on siiski sama levinud, kui kümme aastat tagasi. Antud ülevaade on abimaterjaliks nii ettevõtjale kui töötajale, valgustamaks veidi kohustusi ja riske, mis võivad sellise töösuhtega kaasneda.

Olulisemaks aspektiks antud olukorras jääb töölepingus sätestatud töö tegemise koht. Kuna tööd minnakse tegema välismaale, ei saa olla töö tegemise kohaks Eesti, seega ei leia aset päevaraha väljamaksmine ja muid tavalisi lähetusega seotud kulutusi (näiteks sõidu- ja majutuskulutusi) ei saa lugeda ettevõtlusega seotud kulutusteks kuna tegemist ei ole lähetusega. Kui töötajaid renditakse välismaa ettevõttele või läheb ta tööle välismaal asuvale objektile, siis tema lähetused algavadki kasutajaettevõtte asukohast ja aset leiab termin „lähetatud töötaja“. Väga tihti üritatakse töötasu minimiseerida päevarahaga, kuid Maksu- ja Tolliameti tuvastamisel käsitatakse päevaraha tagantjärgi palgatuluna. Ainult väga spetsiifilistel juhtudel on võimalik tööjõu rendi korral töölähetus ja maksta maksuvaba päevaraha. Kuivõrd kohtupraktika ja maksuhalduri seisukohad võimaldavad erinevat tõlgendamist, siis arusaamatuste vältimiseks võiks taotleda maksuhaldurilt kirjalikku selgitust enne töötajate pikaajalist välislähetust.

Tihtipeale räägitakse, et töö liikuva iseloomu puhul saab maksta päevaraha. Päris kindlasti võib siin öelda, et näiteks ehitaja töö ei ole liikuva iseloomuga. Liikumine toimub siin objekti valmimisel. Rahvusvaheliste autovedude autojuhtide töö aga on, seega maksuvaba päevaraha maksmine on võimalik.

Töötajate rentimine välismaale võib küll tunduda väga atraktiivseks, kuid märkimisväärseks jääb asjaolu, et välismaa töötamisega kaasnevad ettevõtjal hoopis teised kohustused seoses töötajate töötasude ja nende maksustamisega. Võimalik, et juba alltöövõtulepingu allkirjastamisel esitab peatöövõtja nõuet (mis tuleneb tavaliselt ametiühendustelt), et kõigepealt on vaja registreerida vastavas riigis filiaali ning vormistada töötajatega töölepingud vastavalt selle riigi seadustele ja lisaks võtta töötajad arvele kohalikus maksuametis ja maksustada nende töötasu kõikide välisriigi maksudega. Kui seda ei juhtunud, faktiks jääb see et juhul, kui töökohaks on välisriik, peavad töötingimused üldjuhul olema minimaalselt samad, millised näevad ette vastuvõtu riigi üldkohalduvad normid. Üldkohalduvad normid hõlmavad muu hulgas miinimumpalka, mis tähendab seda et isegi Eesti õigusele alluva töölepingu puhul, peab töötajale maksma vähemalt välisriigis kehtestatud miinimumpalka, töö- ja puhkeaega ning tööohutuse nõudeid.

Lisaks teise riigi üldkohalduvatele normidele võib töötaja teisse riiki töötamiseks saatmisel olla teisel riigil õigus tema töötasu maksustamiseks. Iga konkreetse töötaja puhul peab muidugi hindama asjaolusid ja lugema maksulepinguid, kuid on ka nii nimetatuid rusikareegleid, mis puudutavad töötasu maksustamist välisriigis:

• Töötaja tulumaks läheb tavaliselt teisele riigile kui:
o Töötasu maksab teise riigi ettevõte
o Töötasu maksab ettevõte, kellel on teises riigis
tekkinud püsiv tegevuskoht (tegevus antud riigis ise
moodustab olulise ja suure osa äriühingu tegevusest
tervikuna)
o Töötaja töötab teises riigis 12. kuu jooksul üle poole
päevadest, mitte kalendriaasta, aga jooksva 12. kuu
jooksul
• Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi puhul, seoses sõlmitud maksulepingutega, renditöötajaks liikumisel tuleb tulumaks igal juhul teisele riigile maksta
• EL piires teises riigis töötamisel sotsiaalmaksu makstakse selles riigis, kus töötaja peamiselt töötab
• Kui lähetus kestab alla 24. kuu on võimalik sotsiaalmaksu Eestis maksmise jätkamiseks taotleda sotsiaalkindlustusametilt tõend A1, millega tõendatakse, et töötaja eest makstakse jätkuvalt sotsiaalmaksu Eestis ja tal on kehtiv sotsiaalkindlustuskaitse. Kui sotsiaalmaks makstakse teisele riigile, siis kehtivad töötajale ka teise riigi sotsiaalmaksust tulenevad õigused – haigushüvitis, pensioniaastad jne.

Paarikuulisel välismaal töötamisel peab töötaja välismaal saadud tulu deklareerima ka Eestis, välismaal makstud sotsiaalkindlustusmakseid maha arvama ning kui välismaal tasutud tulumaks jääb Eesti omast väiksemaks, siis veel Eesti riigile tulumaksu juurde maksma. Samuti võib tekkida kohustus ka välisriigis tuludeklaratsiooni esitamisel.

Nagu näha tekib töötaja välismaale saatmisega palju lisakohustusi ja riske. See, mis tundub algul väga ahvatlev, võib lõppeda ka kahjumiga. Just sellepärast enne taolise pakkumise või sammu ette võtmist tuleb kõigepealt konsulteerida spetsialistiga ning seejärel korralikult kalkuleerida tulusid ja kulusid, kaaluda kohustusi. Edukat ja tagajärgedeta ettevõtmist!

Ülevaadet koostas:
Natalia Gorpinchenko  | Accountex OÜ