Kohustused ja vastutus, mis tulenevad uuest rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest.

Oled raamatupidaja või juhatuse liige? Siis on ka Sulle lisatud kohustusi ja vastutust, mis tulenevad uuest rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest. Kuigi seadus ei ole veel lõplikult jõustunud, rakendusakte ka veel ei ole, üldised põhimõtted on selgelt arusaadavad.

Uut seadust iseloomustab riskide hindamine. Riskide hindamine leiab aset nii riiklikul kui ka ettevõtte tasandil. Riiklik riskihinnang annab täpseid juhiseid, töötab välja regulatsioone, mis täpsustavad seadust, ning muu hulgas määrab sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama lihtsustatuid või hoopis tugevdatud hoolsusmeetmeid.

Kohustatud isikud, kelle hulgas on seaduse järgi ka ramatupidajad ja juhatuse liikmed peavad pidevalt kaaluma, vaatlema ja analüüsima kas klient, kliendi tegevusala, tegevuspiirkond ja konkreetne tehing on ohutud? Või on siiski riske, millele peab reageerima, koguma täienadavat infot ja dokumentatsiooni. Seega riskianalüüs on uue seaduse valguses kujunenud tähtsaimaks ettevõttesiseseks dokumendiks. Riskihinnang peab sisaldama vähemalt järgmisi kategooriaid:
• Kliendiga seotud riskid
• Riskide või geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seotud riskid
• Toodete, teenuste või tehingutega seotud riskid
• Kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seotud riskid

Ettevõttesisene riskianalüüs peab olema kooskõlas riikliku riskihinnanguga ja vastama alati kohustatud isiku olemusele, tegevusele ja riskidele. Analüüsi tulemusel määrab kohustatud isik tema tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid (riskivaldkonnad), jagab kliente riskikategooriatesse.

Lisaks riskianalüüsile peavad kohustatud isikud kehtestama protseduurireeglid, millega maandatakse ja juhitakse tõhusalt muu hulgas riskihinnangus tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Muuhulgas tuleb kirjeldada hoolsusmeetmeid ja nende rakendamist ettevõttes. Raamatupidamisbüroode jaoks see võiks arvatavasti saada raamatupidamise sise-eeskirjade osaks, et iga raamatupidaja, arvestades suurt informatsiooni mahtu antud tegevusvaldkonnas, tunneks oma vastutust ja oskaks pöörata tähelepanu, ning vajadusel asjakohaselt nõuaks kliendilt lisainfot või -dokumentatsiooni.

Hoolsusmeetmed jagunevad üldisteks, lihtsustatuteks ja täiendavateks. Lihtsustatud või täiendavate hoolsusmeetmete kasutusvalik sõltub sellest millisesse riskikategooriasse kuulub konkreetne klient. Üldiseks hoolsusmeetmeteks loetakse näiteks kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast ja ärisuhtest ja konkreetsest tehingust või toimingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine. Raamatupidamisbüroona on seadusest tulenev õigus nõuda kliendilt rohkem informatsiooni ning dokumente tehingu või partneri üle parema ülevaate saamiseks. Hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena peaks olema võimalik kindlaks määrata kliendi riskiprofiil. Riskiprofiili alusel määratletakse kliendi suhtes rakendatava hoolsusmeetmena ärisuhte edasise seire režiim.

Suurimaks uue seaduse muudatuseks on ka tegeliku kasusaaja andmete avaldamine. See on puhtalt ettevõtte juhatuse liikme kohustus, ning alates 1. septembrist 2018 peavad kõik Eestis registreeritud ettevõtted avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25. protsendi suurust osalust või omandiõigust. Kaudse omamisega on tegemist siis, äriühingus omab rohkem kui 25. protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.

Juhul, kui tekib olukord, et kohustatud isik tuvastab oma majandus- või kutsetegevuse käigus asjaolud, mille tunnused osutavad kuritegelikust tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude toimepanemisega, on ta kohustatud sellest viitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tegevuse või asjaolude tuvastamist või kahtluse tekkimist teatama rahapesu andmebüroole. Juhul, kui isikut, tema esindajat, tegelikku kasusaajat ei ole võimalik tuvastada või kapital moodustub esitajaaktsiatest / väärtpaberitest on ärisuhte loomine keelatud, ning tuleb samuti teavitada rahapesu andmebüroot.

Uue seadusega on ka muudetud vastutust RahaPTS sätestatud kohustuste rikkumiste korral. Sunniraha ülemmäär haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral kohustatud isikute puhul kes ei ole krediidiasutused või finantseerimisasutused on võrdne kuni kahekordse rikkumise tulemusel teenitud kasumiga, kui sellist kasumit on võimalik kindlaks teha, või vähemalt 1 000 000 eurot. Lisaks muudeti juriidilisele isikule määratava trahvi ülemmäära – senise 32 000 euro asemel on rahatrahv kuni 400 000 eurot.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pidev ärisuhte seire on parimaks abivahendiks nii raamatupidajatele kui ka juhatuse liikmetele. Vajadusel tuleb ja on tähtis asjakohaselt nõuda lisainformatsiooni ja -dokumentatsiooni. Kohustatud isiku rollis olles tuleb välja töötada ja sisse seada oma igapäevasse töörutiini vastavad protseduurireeglid, et nad saaksid osaks Sinu kutse- või majandustegevuse mehhanismist ja siis ei jää kindlasti midagi kahe silma vahele.

Ülevaadet koostas:
Natalia Gorpinchenko  | Accountex OÜ