Maksuseaduste muudatused aastal 2020

Mida uut toob aasta 2020? Vaatame üle tulevasel aastal kehtima hakkavaid maksuseaduste muudatusi nii ettevõtja kui ka eraisiku jaoks.

Tulumaksuseaduse muudatused:
• Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist. Muud sõidukid ei ole erisoodustus kui ei ole võimalik ühiskondliku transporti kasutada või ühiskondlik transport liigub aga vahemaa on vähemalt 50 km (tööleping, ettevõtluseks vajalik)

• Alates 01.01.2020 võimaldatakse lugeda ajatatud maksuvõlalt peale ajatamisgraafiku kinnitamist arvestatud ja tasutud maksuintress ettevõtlusega seotud kuluks (v.a. maksuotsusega määratud maksukohustuselt). Juriidiline isik ei pea tasuma tulumaksu 20/80. Seega tuleks kindlasti kaaluda, ehk on mõistlikum ajatada maksuvõlga, kui ei saa koormusega õigel ajal hakkama.

• Maksustamise (hübriidne) ebakõla 01.01.2020 – Muudatustega kehtestatakse tulumaksuseaduses reeglid, mis aitavad tõkestada topeltmittemaksustamist (nn „hübriidsed ebakõlad“), mis tuleneb erinevustest finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimisest eri riikides või maksete omistamisest peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Näiteks, hübriidne ebakõla on ühe EL-i riigi maksumaksja ja teise liikmesriigi ettevõtja vaheline olukord või liikmesriikide struktureeritud kokkulepe, mille puhul tekib olukord, kus toimub topeltmahaarvamine ehk tulu või kulu arvatakse maha nii liikmesriigis, kust makse pärineb, kui ka teises riigis. Seega tekivad need piiriülestes olukordades, kus erinevad riigid kohtlevad maksustamise mõttes ühte ja sama üksust või finantsinstrumenti erinevalt, mille tagajärjeks on kulude mitmekordne mahaarvamine või tuludest väljajätmine. Ebakõla põhjustanud tulumaksu summa deklareeritakse ja tasutakse aastapõhiselt hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

• Lahkumismaks 01.01.2020 – Lahkumismaks tähendab Eestist väljaviidava vara tulumaksuga maksustamist, kui Eesti kaotab vara väljaviimise tagajärjel maksustamisõiguse. Näiteks kui Eestis kasumit teeninud, kuid dividendi mitte maksnud ettevõte kolib oma tegevuse põhiosas mujale. Eesmärk – laiendada tulumaksuvabastust püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumile olukorras, kus kasum viiakse välja kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel ning sama summa kajastatakse raamatupidamisarvestuses kasumina, mille jaotamisel toimuks jälle maksustamine.

• 1. jaanuaril 2020 jõustub maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus ja alates 1.07.2020 peab esitama Maksu- ja Tolliametile teavet piiriüleste skeemide kohta (tagasiulatuvalt tehingutele alates 25.06.2018). Fookuses on ainult sellised skeemid, mis hõlmavad piiriüleseid tehinguid ja vastavad kriteeriumitele. Keda see puudutab? Kõigepealt isikuid, kes oma äritegevuse raames on välja töötanud neid skeeme, sh ettevõtjad ise. Kohustatud isikuteks antud juhul on eelkõige maksunõustajad ja advokaadid, samuti krediidiasutused. Millest tuleb lähtuda? Kas peamiseks hüveks on maksueelis? Kas piiriülesed maksed toimuvad seotud isikute vahel, kus makse saaja ei ole üheski jurisdiktsioonis maksuresident või on maksuresident sellises jurisdiktsioonis, kus äriühingu tulumaks puudub või mis on kantud Euroopa Liiduga koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu? Kas hoitakse kõrvale teabevahetusest finantskontode kohta või varjatakse tegelikke kasusaajaid?

Käibemaksuseaduse muudatused 01.01.2020:
Olulisemad muudatused on nõudmiseni varu (call-off stock) mõiste sätestamine seaduses ja aheltehingute maksustamine liikmesriikide vahelises kaubanduses. Kahjuks on kreeditarvet puudutava muudatuse Vabariigi Valitsus vähemalt sellest eelnõust välja jätnud.

• Uus regulatsioon peaks lihtsustama maksukohustuslaste administratiivseid kohustusi. Erinevalt kehtivast korrast ei teki maksukohustuslasel nõudmiseni varu korral kohustust teises liikmesriigis ennast maksukohustuslasena registreerida ning seal maksukohustuslasele kehtestatud maksuarvestuse ja deklareerimise nõudeid täita. Teise liikmesriiki viidav kaup jääb müüja omandisse seniks, kuni ostja kauba üle võtab. Mis on siis seaduse järgi nõudmiseni varu? See on kaup, mille maksuhustuslane toimetab teise liikmesriigi lattu eesmärgiga see kaup võõrandada selles teises liikmesriigis asuvale maksukohustuslasele. Kauba soetaja peab olema võõrandajale teada juba kauba teise liikmesriiki toimetamise ajal. Kauba võõrandamine peab toimuma 12 kuu jooksul kauba teise liikmesriiki saabumisest arvates. Kauba soetaja peab olema selles teises liikmesriigis maksukohustuslane ja omama selles riigis maksukohustuslasena registreerimise numbrit. Kuna tegemist on kauba võõrandaja jaoks lihtsustusega, et tal ei tekiks võõrandamise eesmärgil kauba teise liikmesriiki transportimisest ühendusesisest käivet, mis tekitaks maksukohustuse kauba sihtriigis, siis nõudmiseni varu maksuregulatsiooni kohaselt ei tohi kauba võõrandaja olla kauba sihtriigis maksukohustuslane. Vastasel juhul kehtivad kauba ühendusesisese käibe arvestuse ja deklareerimise tavareeglid. Nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup tuleb deklareerida infona VD deklaratsioonil, hinda ei näidata. Kui toimub kauba võõrandamine deklareeritakse jälle, koos hinnaga nagu ühendusesist käivet.

• Aheltehingute peavaluks oli see, et kauba transportimisel ühest riigist teisse, võis see vahetada päris mitmeid omanikke, kasutades müügi puhul 0%-list maksumäära. Müügitehinguid on mitu, aga transport ühest riigist teise on vaid üks. Aheltehinguid puudutava muudatuse mõte on sätestada reeglid, mille alusel saab määratleda tehingute ahelas tehing, mida loetakse 0%-lise määraga maksustatud kauba ühendusesiseseks käibeks ja tehinguid, mis on ahelas käsitatavad siseriiklike tehingutena. Üldreeglina on selleks kauba võõrandamine esimeselt võõrandajalt esimesele edasimüüjale, kellel tekib ühendusesisene soetus viimase soetaja liikmesriigis. Kõik järgmised müügitehingud maksustatakse siseriikliku käibena viimase soetaja liikmesriigis. Kui aga esimene edasimüüja teatab esimesele võõrandajale oma kauba lähetamise liikmesriigis (müüjaga samas liikmesriigis) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri – siis loetakse ühendusesiseseks käibeks üksnes kaupa toimetava edasimüüja tehtav võõrandamistehing. See tähendab, et kui edasimüüjal on müüjaga ühes riigis käibemaksukohustuslase number, siis esimene müük loetakse siseriiklikuks käibeks ja teine müük ühendusesiseseks käibeks. Kõik järgmised müügitehingud maksustatakse viimase soetaja liikmesriigis siseriikliku käibena.

• Piirang 0%-lisele käibele – Alates 01.01.2020 0%-list maksumäära ei kohaldata kui kauba käivet pole kajastatud ühendusesise käibe aruandes (Eestis vorm VD). Kui müüja ei deklareeri kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele VD-aruandel, ei ole tal enam õigust käsitada seda nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena, vaid see tuleb maksustada müüja liikmesriigis siseriikliku käibena.

Tulumaksuseaduse muudatused eraisikutele 2020:
• Üksikisiku tuludeklaratsiooni tähtajade muutmine – esitamine 15.02-30.04! nin tasumine/tagastamine 01.10. Põhjuseks – Eesti inimeste tulu saamine ka välisriigist, kust saab maksuhaldurilt teenitud tulu maksustamise kohta tõendi välja alles aprillis.

• Maksuvaba tulu 1848€ teise lapse kohta ja 3048€ alates kolmandast lapsest. Täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral

Ülevaadet koostas:
Natalia Gorpinchenko  | Accountex OÜ